bambus

Lints tõi mulle reedel külla tulles pambuse toki, millel olid juba ilusad juured alla tulnud - ta oli mulle lubanud selle tegelt juba ammu, kui tal külas käisin, aga ma ei mäleta sellest mitte midagi:S
Täna ostsin sellele kaikale sobiva poti, värvisin ära ja panin taime mulda. Nüüd ootan kuni ta aknast välja kasvab:D

Infot bambuse kohta:
Bambus (Bambuseae) on kõrreliste sugukonda kuuluv mitmeaastase igihaljaste puittaimede rühm.
Bambuseid on teada umbes 92 perekonda üle 1000 liigiga - bambuse rohkem kui tuhande liigi hulgas on nii madalaid, paari sentimeetri pikkusi rohttaimi kui ka 40 meetri pikkusi puid. Taime kõige hämmastavam omadus on tema pööraselt kiire kasv. Mitte ükski teine elav organism ei kasva nii kiiresti - rekordiks on erinevatel andmetel mõõdetud 9–120 cm ööpäevas(Liina toodud taim on ônneks väga aeglase kasvuga).
Bambuspuitu ehk bambust kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina. Mõnede bambusliikide seemneid ja noorvõsusid tarvitatakse toiduks.

National Geographicu toimetaja Luis Marden on rääkinud loo, kuidas üks insener Washingtonist, kes kasvatab oma mitmekorruselise maja trepikojas bambuseid, jälgib nende kasvu: ”Me mõõdame õhtu alguses sõpradega uued taimed üle ja alustame siis bridzhiõhtut, kui oleme lõpetanud, vaatame, mitu sentimeetrit me mänginud oleme - tavaliselt umbes 4 cm,” kinnitab ta.

Mõned bambused on aga tõeliselt ohtlikud, need, mis on kaetud juukseid meenutavate pehmete karvadega. Neid ei tohi kasutada, sest nad on mürgised. Karvad poevad naha alla, milledel elutsevad bakterid võivad põhjustada raske veremürgituse.
Bambus seob maapinda. Et bambus nii kiiresti kasvab, saab temaga hõlpsasti lahendada metsade maharaiumise tõttu tekkinud erosiooniprobleemid. Bambus taastab ka hästi kiiresti metsamassiivi. Kui tavalises metsas lisandub biomassi aastas 2–5 protsenti, siis bambus kasvatab massi 10–30 protsenti võrra.
Bambusest saab aakri kohta 2 kuni 6 korda rohkem tselluloosi kui männimetsast. ”Maa-aluste risoomide abil kasvatab ta kogu aega võsusid juurde. Kuuske maha võttes läheb hulk aega, enne kui midagi asemele kasvab,” kommenteerib Urmas.
Bambuse teine väga tänuväärt omadus ongi, et ta saab küpseks mõne aastaga, mõned liigid saavutavad oma tugevuse ja küpsuse juba 60–90 päevaga. Enamasti peab aga mõned aastat ootama,
enne kui bambusest midagi ehitada saab. ”Need bambused siin on kasvanud kuus aastat,” näitavad hiina paadimehed oma jämedatest bambusetüvedest ehitatud veealuseid. ”Nooremana näevad
bambused küll sama ilusad välja, aga nad on täis vett ja niiskust ning kui sa nad maha lõikad, kuivad nad kokku ja murduvad katki,” teavad paadimehed.

Bambus kui teraspuit.
Hiina linnades ringi jalutades hämmastasid meid renoveeritavaid pilvelõhkujaid ümbritsevad bambustellingud. Õhukesed ja veidi kõverad, näisid nad neil turnivate inimeste  
jalge all kohe-kohe murduvat. Ent bambus ei murdu niisama naljalt – tema järjekordne oluline omadus on vastupidavus. Puerto Ricos on tehtud katseid, kus selgub, et bambus ei jää oluliselt
alla terasele. Bambusa tulda talus 52 000 naelast raskust tolli kohta, enne kui murdus, teras aga 60 000 naelast raskust. Kui nii hõlpsasti kasvatatav taim talub sellist raskust, saaks teda kasutada metallkonstruktsioonide asemel. Hiinas on bambus asendanud rauast raudteerööpaid, mõnedes masinakonstruktsioonides on aga asendanud teraspolte.

Mis teeb bambuse vastupidavaks?
Bambuse eriline ehitus ja vastupidavadkiud.
Kujutlege 40 meetri kõrgusi sihvakaid taimi (võrdluseks – Eesti kõrgeimad kuused kasvavad ca 45 meetrini), mille läbimõõt on kuni 30 sentimeetrit ning mis samas on seest õõnsad – ja mida tuul igas suunas painutab, ilma et nad murduks. ”Kuna bambuse tüve läbimõõt on väike ja samas on ta tohutu
pikk, siis järelikult peab ta olema väga tugev, et tormid ega tuuled teda ei murra,” kommenteerib Urmas Laansoo.
Keegi geenius on kunagi selle peale tulnud, et bambus lõigata pikuti kiududeks ja need omavahel kokku keerutada ja liimida – selline kaabel on ülitugev. Bambuse kaablitest on tehtud ka kuulus
sild üle Mini jõe. Kaablid on nii painduvad, et neid saab pingutada nagu kitarrikeeli ja nad on tõesti ülivastupidavad – sild on kasutuses olnud juba üle 1000 aasta.

Puu või rohttaim?
”Olen kuulnud, et paljud inimesed arvavad, et bambus on maailma suurim rohttaim, ” räägib Urmas, ”kuid kahjuks pole see õige. Bambused on küll kõik kõrrelised, aga enamus neist on puud. Mis on puu tunnused? Puud ei harune või harunevad maapinnast kõrgemal ning on puitunud vartega ja elavad
kaua, sadu ja isegi tuhandeid aastaid. Vähem liike on rohtsed, rohttaimed.” Urmas Laansoo sõnul on olemas ka selliseid bambuseliike, mis on rohtsed ja millel maapealne osa kestab vaid ühe vegetatsiooniperioodi, ehkki risoom – maa-alune organ – elab mitu aastat. Maapealne osa kuivab talveks ära põhjapoolsetel bambustel.

Õitseb vaid sajandis korra.
Seni ei osata kõiki bambuse liike määrata, sest tema liigitunnuste uurimisel on olulised just õied.
Aga paraku õitseb bambus väga harva – paljud neist 30-, 60-, 90- ja 120-aastaste vahedega, mistôttu on teadlastel raske liike määrata.
Jaapanis on musta bambuse õitsemist jälgitud tuhande aasta jooksul, esimene õitsemine on täheldatud aastal 813, ning siiani on õitsemine kordunud iga 120 aasta järel.
Ka erinevate bambuste vanust on raske määrata, esiteks, kuna ta õitseb nii harva ja teiseks, tal pole puidurõngaid, mida kokku lugeda. Tema tüves vanus ei talletu. Bambused võivad elada sadu aastaid vanaks, aga millised liigid ja kui kaua, ei osata veel täpselt öelda.
Bambused õitsevad korraga. Legend räägib, et bambus elab ükskord elus ja siis sureb. ”Tõde on, et selliseid bambuseid on päris palju liike, kes on monokarpsed – ainuviljalised, et õitsevad ükskord elus ja siis surevad ning edasi paljunevad seemnest,” teab Urmas, ”Korduvõitsejate õitsemisetsükkel
võib olla aga 120 aastat.”
Teine bambuse õitsemisega seotud fenomen räägib sellest, et ühe bambuseliigi populatsioonid õitsevad kõik korraga. ”See on tõesti tõsi,” kinnitab Urmas, ”See on fenomen, mida ei osata rahuldavalt seletada – et bambuse ühe liigi erinevad populatsioonid, olgu siis need inimese poolt viidud Ameerikasse või kuhu iganes, õitsevad ühel ajal. See rütm on neil geenides. Miks see nii on, ei tea.” Teadlased ei suuda kindlas teha, kas õitsemisrütmi kell tiksub bambuse maaalustes risoomides või bambuse tüvedes või on see kuidagi ka välismõjudest tingitud. Lihtsalt ühel hetkel hakkavad õitsema korraga sama liigi esindajad nii Ameerikas, Jaapanis kui Inglismaal.
”Tegelikult on selliseid fenomene taimeriigis palju, mida ei osata rahuldavalt seletada. Näiteks, miks paljud lõunapoolkera taimed õitsevad põhjapoolkeral oma kodumaa rütmi järgi, et kui neil on parajasti suvi. Neid ei näi huvitavat, et meil on talv ja on pime ja päikest pole,” kehitab Urmas õlgu.
Bambuse õitsemine on mõnel pool seotud õnnetuste ja katastroofiga. Bambusetüved surevad peale õitsemist ja ehkki maaalune osa säilib, võtab aega, enne kui bambus taastub, see võib kesta kuni kümme aastat. Majanduslikult võib see tähendada katastroofi. Kui Indias näiteks on taas saabumas iga 30 aasta tagant Melocanna baccifera õitsemisaeg, kuulutatakse see õnnetuks ajaks.
Sellel bambusliigil on pirnikujulised mahlakad viljad (ehkki enamuse bambuse liikide viljaks on teris) ning rotid söövad neid vilju. Tänu sellele paljunevad nad kiiresti, mis omakorda suurendab katkuohtu või tähendab hävitatud riisi ja nisu saaki.

Bambus – hiinlase vana sõber.
Hiinlasele meenutab iga päev tema vana sõprust bambusega kiri. Hieroglüüf chu kujutab kahte bambuse oksa lehtedega. Märk tähendabki bambust, aga teiste hieroglüüfidega koos kasutatakse teda sadade mõistete väljendamiseks.

Miks on hiinlase jaoks bambus nii tähtis?
”Sest ta on ilus ja temast saab valmistada tohutul hulgal erinevaid asju,” kõlab vastus. Hiinas ja Jaapanis on kokku loetud üle 1500 erineva kasutusviisi.
”Me kutsume bambust üheks kolmeks ”talvesõbraks” . Kolmikusse kuuluvad veel pirn ja ploom. Need kolm sümboliseerivad vastupidavust ja ilmestavad kogu hiina kunsti. Ploom on vastupidav sellepärast, et õitseb enne kui lumi läinud, pirn suudab õitseda väga kehval pinnal ning bambus on roheline kogu aastaringi ning ei murdu ka tugevaima tormi käes. Tuul surub ta vastu maad, aga pärast ajab bambus end taas sirgu”. ”Bambus on tähtis meie elus siiani,” räägib Duan. ”Kas või söögina – me sööme noori bambuse võrseid, need on väga maitsvad, magusad ja õrnad,” räägib hiinlane David Duan. Mõnel pool Hiinas on kombeks käia kevadel värskeid bambusevõrseid korjamas nõnda, et jalutatakse paljajalu bambusesalus ja tunnetatakse jalataldadega, kust kohe-kohe peaksid uued võrsed oma peanupud välja pistma. Sealt kaevatakse nad välja, nii et nad päikesevalgust ei näegi. Need on kõige õrnemad ja maitsvamad võsud.
”Me kasutame toiduks ka bambuse lehti, keerame neisse toitu, mis tänu sellele lõhnab hästi. Zongxi festivali ajal, mida peetakse 5. kuu 5. päeval, kogunevad perekonnad ja siis tehakse bambuse lehtedest maitsvat pidutoitu, ” lisab Duan. ”Mul on kodus bambusest tool ja laud, bambusest kübar,
kasutan bambusest lusikaid,” loetleb ta veel. ”Kuna suvi on siin väga kuum ja kestab siin Lõuna- Hiinas üle poole aasta, armastan voodis magada bambusematil. See on jahe ja paneb su uinuma vaatamata kuumale ilmale.” Tema sõnul kasutatakse bambust ka ehitusmaterjalina. ”Ehkki tänapäeval vähem, siiski võib seni näha bambusest ehitatud maju maapiirkondades. Kahjuks kasutatakse tööstuses palju tehismaterjale, mis öeldakse olevat odavamad kui bambus. Aga millise hinnaga odavamad? Reostuse hinnaga. Oskuste kadumise hinnaga. Ma armastan bambusest tooteid väga, sest ma tean, et nad on looduslikud ja ei põhjusta reostust. Lapsena valmistasin ma ise päris palju asju bambusest, nüüd enam ei oska. Senini ostan turult vanade talupoegade valmistatud asju, kes neid ikka veel õnneks teha oskavad. Loodetavasti nende kultuur ei kao kunagi.”

Enamus ülevalolevast jutust pärineb siit{link}
Veel pônevaid fakte{link}